Eile saatis riigikohus ringkonnakohtusse tagasi kohtuasja, millega tuntud rõivabrändi Zara omanik võitleb oma nime kasutamise vastu pastakastme ja palsamiveiniäädika müügis.
- Zara soovib ainuõigust müüa oma kaubamärgi all ka toidukaupu. Foto: Maris Ojasuu
Eestis käib kohtuvaidlus, milles välismaised osapooled vaidlevad tuntud rõivaste kaubamärgi Zara ainuõiguse eest.
Nimelt kasutab Luksemburgi firma FFAUF S.A. pastakastme ja palsamiveiniäädika müümiseks kaubamärki Le Delizie Zara. Zara kaubamärki omav Hispaania firma Industria de diseno textile S.A. nõuab aga kaubamärgi ainuõigust toidukaupade segmendis endale.
2013. aastal Harju maakohtus vastu võetud otsus tunnistas mitme kauba ainuõiguse kaubamärgile Le Delizie Zara alates 28. novembrist 2012 lõppenuks.
Riigikohus saatis vaidluse tagasi. Riigikohus otsustas Tallinna ringkonnakohtu eelmise aasta 20. juuni otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
Zara väitis kohtus, et tema registreeritud kaubamärk on üldtuntud ja muu hulgas on ta avaldanud soovi registreerida kaubamärk ZARA klassides 29, 30, 31, 32 ja 33 kaupadele, millele on praegu ainuõigus FFAUF S.A.-l. Zara väitis kohtus, et nõue FFAUFi vastu tuleb eelkõige Zara kaubamärgi tuntusest ja soovist selle maine kahjustumist vältida.
Hispaania firma Industria de diseno textile S.A. (Zara) esindaja Eestis on Advokaadibüroo Glimstedt advokaat Priit Lätt. Ta märkis, et riigikohus andis oma otsusega Zarale võimaluse nõuda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist. Riigikohus avardas tema sõnul kaubamärgiomanike võimalusi kaitsta oma õigusi kohtus.
Lätt selgitas, et nad vaidlevad kohtus Itaalia päritolu firmaga, mis ei ole kaubamärki viimase viie aasta jooksul Eestis kasutanud. Ringkonnakohus jõudis aga otsusele, et kuna Zara kaubamärki ei ole toiduainetööstuses kasutatud, puudub ka õigus hagi esitamiseks.
Riigikohus lõi pretsedendi. Lätt rõhutas, et riigikohtu otsuse puhul on tegemist pretsedendiga, sest kaubamärgiseadus ei sisaldanud mõiste "asjast huvitatud" definitsiooni. Enam ei ole oluline tõendada, kas ettevõtja on kaubamärki varem samas valdkonnas kasutanud või ei.
Kas Zara kavatseb haaret Eestis edaspidi toiduainetööstuses laiendada, Lätt kommenteerida ei osanud, ent lisas, et kindel kavatsus laiendada tootesegmenti on Zaral küll.
Ringkonnakohtus arutavad osapooled edasi, kas firma FFAUF S.A. on oma kaubamärki Eestis kasutanud või ei. Lätt nentis, et sama isikuga on Zaral analoogseid vaidlusi käimas veel teistes riikideski.
Taolisi vaidlusi, kus vaidlevateks osapoolteks on välismaised firmad, on Läti sõnul Eesti kohtutes vähe, ja kui on, siis enamasti on tegemist intellektuaalomandi vaidlustega.
FFAUF S.A. esindaja Enno Heringson teatas, et kuna menetlus on pooleli, ei soovi ta kommentaari anda.
Zara tahab ainuõigust müüa Zara toidukaupu
Hispaania firma Industria de diseno textile S.A soovib Zara kaubamärgi ainuõigust järgmistele toodetele:
klass 29: liha, kala, linnuliha, ulukiliha, lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud, küpsetatud ja külmutatud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised;
klass 30: kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohviasendajad; jahu ja teraviljasaadused, leib, sai, kondiitritooted ja maiustused, jäätised; mesi, siirup; pärm, sool, sinep, äädikas, vürtsikastmed; vürtsid;
klass 31: põllumajandus- ja aiasaadused; värske puu- ja köögivili, linnased;
klass 32: õlu; mineraal- ja gaseeritud vesi, alkoholivabad joogid, puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja joogivalmistusained;
klass 33: veinid, vahuveinid, vaadiveinid, piiritusjoogid, liköörid.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.